EESTI ORELID

Tallinna Jaani kiriku peaorel

August Terkmann

1913

Kapitaalremont, 2009 (valmimisaeg), Martin ter Haseborg (Orgelbau in Ostfriesland, Saksamaa)

IV/42+24

pneumaatiline traktuur, kajaorelil elektriline traktuur

1. manuaal

C-c4
Principal 16’
Bordun 16’
Principal 8’
Doppelflöte 8’
Viola Gamba 8’
Gemshorn 8’
Wienerflöte 8’
Grossquinte 5 1/3’
Octave 4’
Rohrflöte 4’
Quinte 2 2/3’
Superoctave 2’
Mixtur 4 fach
Scharf 3 fach
Trompete 8’

2. manuaal

C-c4 (paisukapis)
Salicional 16’
Gedackt 16’ (Tr. III)
Principal 8’
Geigenprincipal 8’ (Tr. III)
Konzertflöte 8’
Flauto 8’ (Tr. III)
Gedackt 8’ (Tr. III)
Quintatön 8’
Viola d’amour 8’
Violine 8’ (Tr. III)
Salicional 8’ (Tr. III)
Geigenprincipal 4’
Fugara 4’( Tr. III)
Flauto dolce 4’ (Tr .III)
Waldflöte 2’ (Tr. III)
Quinte 2 2/3’
Mixtur 2 ⅔’ 3 fach
Cornett 3-4 fach (Tr. III)
Oboe 8’ (Tr. III)

3. manuaal

C-c4 (paisukapis)
Lieblich Gedackt 16’
Geigenprincipal 8’
Gedackt 8’
Flauto amabile 8’
Echo Gamba 8’
Salicional 8’
Vox celestis 8’
Fugara 4’
Flauto dolce 4’
Waldflöte 2’
Cornett 3-4 fach
Oboe 8’

4. manuaal

C-c4
(kajaorel, paisukapis)
Gedackt 16’
Viola 8’
Hohlflöte 8’
Liebl. Gedackt 8’
Viola 4’
Rohrflöte 4’
Clarinette 8’

Pedaal

C-f1

Principal 32’ (Tr. I)

Principal 16’ (Tr. I)

Violonbass 16’ (Tr. I)

Subbass 16’ (Tr. I

Salicetbass 16’ (Tr. II)

Gedackt 16 (Tr. III)

Octave 8’ (Tr I)

Cello 8’ (Tr. III)

Flauto 8’ (Tr. III)

Salicional 8’ (Tr. III)

Principal 4’ (Tr. I)

Posaune 16’ (Tr. I)

Fagott (Tr. III)

III-II, III-I, II-I, I-P, II-P, III-P
General Sub-Super Koppeln
Sub III-II, Super III-II
Sub II-I, Super II-I

Octavkoppeln ab
Mixturen ab
Zungen ab
Piano
Mezzoforte
Forte
Fortissimo
Tutti
Walze,
Fr. Komb.1
Fr. Komb.2
Fr. Komb.3

Lisainfo

Mängija on seljaga altari ja näoga oreli poole.

II ja III manuaali registrid asuvad ühises paisukapis, mis avaneb ühise pedaaliga.

Mängupuldile lisati kapitaalremondi käigus elektroonilise mälu süsteem (setzerkombinatsioon).

Kajaoreli viled asuvad altari taga, seda mängitakse peaoreli 4. manuaalilt.

Prospekt valmistatud algselt Gustav Normanni poolt 1869, Terkmanni poolt ümber ehitatud.

1867. aasta jõuludeks valmis saanud Jaani kirikule ehitas esimese oreli 1869. a tuntud Eesti orelimeister Gustav Normann. Mehhaanilise mängumehhanismiga orelil oli 40 registrit.

1905.a Jaani kiriku organistiks saanud orelikunstnik August Topmann alustas peatselt kampaaniat selle oreli moderniseerimiseks. Oreli ehituskunstis oli 19. sajandi lõpus tarvitusele võetud uus, pneumaatiline klahvi jõuülekande viis.

1911. aastaks oli kogutud nii palju raha, et tööga võidi alustada. Orel lasti ümber ehitada orelimeister August Terkmannil. Tal tuli ehitada täiesti uued vilepõhjad, kuid säilitada vana oreli tarvitamiskõlblikud viled.

1913. aastal valminud orel oli modernse oreli ehituskunsti saavutus. Uuenenud instrument oli nelja manuaaliga. Selle kõige ülemiselt manuaalilt sai mängida väikest orelit, mis asus altari taga ja oli suure oreliga ühendatud elektrijuhtmete abil. Terkmann kasutas moodsaid leiutisi, nii oli võimalik väikese hulga viledega imiteerida suurt orelit. Mängupuldis oli registreid 62, reaalselt vilesid aga 37 registrile.

2005. aastal leppisid Tallinna Jaani kiriku orelifond ja Saksa orelifirma Orgelbau in Ostfriesland kokku, et orelimeister Martin ter Haseborg ehitab Jaani kirikusse uue koorioreli ja restaureerib Terkmanni oreli. Peaoreli restaureerimistööd lõppesid 2009. aasta suvel. Lisaks taastas orelifirma Orgelbau in Ostfriesland peaoreli juurde 1913. aastal ehitatud altari taga asuva kajaoreli.